Kas kogukonda panustamine on vabatahtlik?
See küsimus jäi mind kummitama peale ühte inspireerivat arutelu koos teiste selliste inimestega, kes ühe osa oma ajast panustavad vabatahtlikuna tegutsemisele. Sellele üritusele olid kokku tulnud Tartumaalt erinevatesse vabaühendustesse kuuluvad aktivistid. Arutelu toimus maailmakohviku meetodil ja üks teema, mis kõne alla tuli oli see, kas või kuidas peaks olema vabatahtlik töö reguleeritud ja ka see, mis on üldse vabatahtlik töö?
Eestis ei ole sellist seadust, mis vabatahtlikku tööd reguleeriks. Seega on juriidiliselt õigem öelda vabatahtlik panustamine. Enamasti defineeritakse vabatahtlikku tööd tegevusena, mida tehakse vabast tahtest ja mille eest ei oodata tasu. Seega ei saa see meie seadusandluse mõttes töö olla, sest töö osas on meil kehtimas mitmeid seaduseid ja sellist definitsiooni nagu vabatahtlik töö seal ei ole. Enda jaoks leidsin põnevat lugemist 2013. a Alari Rammo (EMSL) ja jurist Toomas Seppeli (advokaadibüroo Hedman Partners) poolt koostatud vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsist. Uuriti milliseid õiguslikke takistusi vabatahtlike kaasamisel esineb ning kuidas neid lahendada. Põnev oli avastada ka ilmselt umbes samal ajal Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse poolt koostatud dokumenti. Kuna tegu on juba rohkem kui 10 a tagasi kokku pandud infoga, siis ilmselt on paljud asjad tänaseks muutunud, kuid väga palju on kindlasti jäänud ka samaks.
Põnev on ka pilk peale visata Vabatahtlike Värava kodulehel olevale vabatahtliku tegevuse heale tavale. Samalt veebilehelt leiab ka mitmeid vabatahtlike kaasamise ja juhtimise tööriistu ning abimaterjale, et lihtsustada kaasajate tööd.
Niisiis ei saa Eesti seadusandluse mõttes vabatahtlik tegevus olla töö, sest töö eest tuleb Eestis maksta palka. Et asja enda jaoks lihtsustada, siis võtsin oma peas selle kokku nii – vabatahtlikud, kes teevad oma tegevusi paberil kokku lepitud tingimustel ja saavad oma tegevuse eest ka mingisugust tasu, tegelevad vabatahtliku tööga. Kui sellele nii mõelda, siis tegelikult nende tegevus võiks küll olla mingil määral seadusega reguleeritud. Kõik need teised – nagu näiteks mina – tegelevad vabatahtliku tegevusega. Selle reguleerimine tundub ükskõik, mis nurga alt vaadatuna üle reguleerimisena. See tähendaks, et tegu oleks kohustusega. Teiselt poolt tekib aga vastu küsimus – kas sellel peaks siis ka olema rahaline tasu?
Usun, et mitte. Aga täpselt sama palju usun ka seda, et see mida teevad kogukondades need inimesed, kes iga päev panustavad oma kogukonna kaasamisse ja koosloomesse, ei tee seda ainult vabast tahtest. Me teeme seda, sest me tunneme, et nii on õige. Nii on lihtsam ellu jääda. Elu selles piirkonnas oleks ilma selleta, mida me teeme palju ebakindlam. Nii meie endi, kui ka kõigi teiste jaoks. Kui inimesed ei suhtle, siis nad ei tunne üksteist. Neil puudub teadmine kelle poole pöörduda, kui neil on mõni mure. Nad ei tea, et võibolla on täpselt see sama mure ka nende naabril. Nad tunneksid, et on oma murega üksi.
Kui ühe piirkonna inimesed istuvad vabas õhkkonnas ühiselt laua taha ja hakkavad rääkima, siis on hämmastav, kui palju ühiseid arutelu kohti neil tekib. Ainult suheldes saamegi leida end olukorrast, kus üks inimene ütleb midagi kõva häälega välja ja teisel lähevad selle peale silmad särama, sest ka tema mõtles sama asja. Lõpuks liitub vestlusega veel inimesi ja koos hakataksegi mingit asja, mis puudutab mitme elaniku elu, paremaks muutma. Nii tekib kogukonna tunne ja usaldus.
Sellelt kohtumiselt jäi mulle meelde kuidas nii mõnigi ütles, et vabatahtlik panustamine on nende elustiil. Või et läbi selle saavad nad olla heaks eeskujuks oma lastele või tunda, et nad on päriselt elanud. Siinkohal mulle meenuvad kõik need vabatahtlikud, kes on mulle rääkinud lugusid sellest kuidas nad on väsinud, läbi põlenud või kuidas nad soovivad, et saaksid ka vahel juhtme seinast välja tõmmata ja puhata. Milline enesevihkaja peaks üks inimene olema, et midagi sellist ise endale vabatahtlikult teha?
Olen isegi väga mitmel korral tundud, et Katrin, võta hoogu maha. Sa pead rohkem ütlema ei. Sellele on tähelepanu pööranud ka mitmed sõbrad või teised kogukonna liikmed. Neil on õigus – vahel ma tahangi teha kõike ja kohe. Aga tegelikult ütlen ma päris tihti ka ei. See on osa mida tavaliselt ei märgata. Või mida ei mõisteta. Mida vahel ka ette heidetakse. Kogukonnas on asju, mille puhul ma tean, et isegi kui ma ei saa kogu maailma muresid ära lahendada, siis kindel on see, et kui ma neid asju lahendada ei proovi, siis ma ei saa öösel magada.
Võibolla on probleem selles, et tänases üli kiiresti muutuvas maailmas ja väga tihti infosõjaga üle paisutatud ühiskonnas, ei saa me enam aru, kes peaks kogukonna tunnet looma. Me kõik teame, et iga inimene vajab tunnet, et ta kuulub kuskile, et tal on vähemalt üks koht, kus ta saab end tunda turvaliselt. Kogukond on suurepärane koht, kus seda kõike tunda.
Me justkui oleme ära unustanud, et kogukonna tunnet ei saa luua mitte keegi teine, kui meie ise. Ühelt poolt näen, et riik proovib saada kodanikega paremat kontakti, sama proovib ka kohalik omavalitsus aga teiselt poolt tunnen, et mingil põhjusel see ei õnnestu nii hästi, kui me soovime.
Miks see nii on? Kus on piir vabatahtliku panuse andmisel kogukonda? Kes hoiab neid ärksaid ühiskonda panustajaid? Kas raha rikub südamest tehtud vabatahtliku panustamise ära?
Võibolla on see nii. Raha tähendaks ju, et nüüd on tegu tööga. Kohustusega, mida tuleb täita. Need on minu enda sõnad, et vabatahtlik kogukonda panustamine ei tohi kunagi olla kohustus. Sest just siis need aktivistid läbi põlevadki. Vabatahtlik panustamine peab tähendama, et kui ma täna tunnen, et ma vajan puhkust, siis ma saaksin südamerahus rajalt kõrvale astuda ja midagi ei jää tegemata. See ongi minu jaoks vabatahtlik panustamine. See eristab seda tööst, millel on palk. Aga kas selline panustamine on see, mida me ühiskonnas täna vajame? Kas see viib meid edasi ja annb soovitud tulemusi? Võibolla on vaja midagi veel?
Mis on sinu jaoks vabatahtlik panustamine, kas see peaks olema seadusega reguleeritud ja kas, või mis hetkest, sellel peaks olema rahaline tasu?
